Allahinnatud elud

Kui vigastused sunnivad tsiviili minemaAlates 2003. aastast, mil Eesti liitus ameerik­laste terrorivastase sõjaga Iraagis ja Afga­ni­sta­­nis, on lisaks neljale hukkunule ligi neli­küm­mend meest vigastada saanud. Kes kerge­mi­ni, kes raskemalt, täpseid andmeid kaitse­mi­nisteerium ei avalda. Ka haavatud ­mehed ise ei taha täpselt rääkida. Sellel on elulised põhjused.Kergemad vigastused, millest toibumise järel rõõmsalt väeossa tagasi pöördutakse, pole sõjaväelase jaoks kõ neväärt. Raskemad juhtumid – näiteks tugevad põrutused või käest-jalast ilma jäämine – muudavad kaitseväelase elu aga totaalselt. Kui ta ei parane, lõpeb tema sõjaväelasekarjäär ja peab algama tsiviilelu. Selliste vigastustega on Iraagist-Afganistanist tagasi pöördunud üheksa kaitseväelast. Ja need mehed-naised on seadusandja jätnud üsna omapead.Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu (EVSÜ) juhatuse liige Enn Adoson ütleb selle teema kohta diplomaatiliselt: “Ministeeriumil on veel palju teha.”“Tasapisi tuvastame oma puudujääke,” tunnistab asekantsler Tumm. Scoutspataljoni vanemveebel Enn Adoson ise sai päris raskelt haavata 2003. aasta 2. novembril Bagdadis Abu Ghraibi turu varemete vahel plahvatanud granaadikildudest. Pärast 2004. aasta ravipuhkust tunnistas arstlik komisjon ta jälle rivikõlblikuks, s.t sajaprotsendiliselt taastunuks. Kui ta poleks rivikõlblik, poleks tal ka kaitsejõududesse asja.
Kui vigastused sunnivad tsiviili minemaAlates 2003. aastast, mil Eesti liitus ameerik­laste terrorivastase sõjaga Iraagis ja Afga­ni­sta­­nis, on lisaks neljale hukkunule ligi neli­küm­mend meest vigastada saanud. Kes kerge­mi­ni, kes raskemalt, täpseid andmeid kaitse­mi­nisteerium ei avalda. Ka haavatud ­mehed ise ei taha täpselt rääkida. Sellel on elulised põhjused.Kergemad vigastused, millest toibumise järel rõõmsalt väeossa tagasi pöördutakse, pole sõjaväelase jaoks kõ neväärt. Raskemad juhtumid – näiteks tugevad põrutused või käest-jalast ilma jäämine – muudavad kaitseväelase elu aga totaalselt. Kui ta ei parane, lõpeb tema sõjaväelasekarjäär ja peab algama tsiviilelu. Selliste vigastustega on Iraagist-Afganistanist tagasi pöördunud üheksa kaitseväelast. Ja need mehed-naised on seadusandja jätnud üsna omapead.Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu (EVSÜ) juhatuse liige Enn Adoson ütleb selle teema kohta diplomaatiliselt: “Ministeeriumil on veel palju teha.”“Tasapisi tuvastame oma puudujääke,” tunnistab asekantsler Tumm. Scoutspataljoni vanemveebel Enn Adoson ise sai päris raskelt haavata 2003. aasta 2. novembril Bagdadis Abu Ghraibi turu varemete vahel plahvatanud granaadikildudest. Pärast 2004. aasta ravipuhkust tunnistas arstlik komisjon ta jälle rivikõlblikuks, s.t sajaprotsendiliselt taastunuks. Kui ta poleks rivikõlblik, poleks tal ka kaitsejõududesse asja.Autor: Tiina Jõgeda, Krister Kivi (08.11.2007)